Ravimtaime väärtus oleneb temas sisalduvate toimeainete hulgast. Need ained tekivad ja  kogunevad taime teataval arenemisastmel tema teatavas osas. Näiteks leidub harilikult kõige  rohkem  toimeaineid taime lehtedes ja õites õitsemise alguseks, seemnetes(viljades) nende valmimise momendiks, juurtes ja juurikates aga maapealseosa kuivamise, elutegevuse lõppemise järel. Seepärast on iga taimeosa korjamiseks ette nähtud eri ajad. Olenevalt ilmastikust tuleb kogumist mõnel aastal alustada veidi varem või hiljem.
Sõltuvalt sellest, milline taimeosa sisaldab kõige rohkem toimeaineid, kogutakse koort, lehti, õisi, seemneid, juuri või juurikaid.

Lehti kogutakse siis, kui nad on täiesti välja arenenud, tavaliselt enne õite puhkemist. Kogumine peab toimuma kuiva ilmaga pärast hommikuse kaste kuivamist.

Õisi kogutakse samuti kuiva ilmaga, parem hommikul, niipea kui kaste on kadunud. Õite kogumine peab toimuma õitsemise algul.

Juuri, juurikaid kogutakse peamiselt sügisel pärast kasvuperioodi lõppemist.
 

• Koguda tuleb vaid neid taimi, mida kindlalt tuntakse.
• Riknenud ja närtsinud taimi mitte koguda, samuti ka mitte tolmuseid taimi maanteede äärest.
• Ärge koguge ravimtaimi sellest piirkonnast, kus kasutatakse keemilisi taimekaitsevahendeid või väetisi.
• Püüdke korjata taimi sellest piirkonnast, kus regulaarselt viiakse läbi  AGNI-HOTRA tulerituaali, sest see garanteerib kõige kvaliteetsemad ravimtaimed.

Pärast kogumist tuleb püüda taimed võimalikult kohe kuivatada. Ei ole soovitav kuivatada päikesepaistel, sest päikesekiirte mõjul muutub taime värvus ja väheneb toimeainete hulk, eriti õites ja lehtedes.
Mõningaid juuri ja juurikaid võib kuivatada ka päikese käes.
Tavaliselt kuivatatakse ravimtaimi tolmuvabas varjualuses hea tuuletõmbuse juures. Tuleb jälgida, et temperatuur ei tõuseks üle 40-50°C. Kuivatamiseks laotatakse taimed paberist või võrgust alustele kergetel raamidel.
Niipea kui taimed on kuivanud, tuleb nad panna eraldi purkidesse. See on oluline, sest mõned ravimtaimed kaotavad oma toimeained lahtiselt seistes ning teised jälle koguvad uuesti niiskust. Kõige enam sobivad ravimtaimede säilitamiseks tumedast klaasist või keraamilised anumad.
Ärge unustage märkida anumale korjamise aega ja ravimtaime nimetust. Anumad tuleb paigutada pimedasse ruumi, kuna valguse käes kaotavad ravimtaimed oma mõju.
Juured, juurikad tuleb puhastada mullast, pesta ning ära lõigata varred ja lisajuurekesed. Suured juurikad võib lõigata väiksemateks osadeks, et kuivamine toimuks kiiremini.
 

Seespidiseks kasutamiseks valmistatakse tavaliselt leotist või keedist, kus klaasile kuumale veele lisatakse 1 tl kuivatatud droogi. AGNI-HOTRA keskkonnast korjatud taimi tuleb lisada tihti vähem. Lubage teel tõmbuda 10-15 min. Pärast seda võib  teed maitsestada kas mee või rafineerimata suhkruga.
Keediste ja leotiste valmistamiseks kasutatakse kas taime lehti, õisi, koort või juuri. Juured tuleb eelnevalt töödelda pulbriks. Seemned kergelt peeneks tampida.

Teede jaoks kasutatakse kõige enam järgmisi taimede osi:

Õisi: kummel, leedripuu, hibiskus, punane nelk, ebaküdoonia.
Lehti: piparmünt, rosmariin, sidruniväändik, salvei, liivatee, paju.
Marju: viirpuu, kibuvits.
Seemneid: aniis, köömneid, seller, till.
Juuri: lagritsajuur.

Taime kuivatatud osadest on kõige lihtsam valmistada  keediseid. Üldine doos on 30 g  0,5 liitrile veele või 1 tl. kuivatatud ravimtaimi klaasile veele või  3 tl. värskeid taimi klaasi vee kohta. Korraga valmistada väike  kogus.
Lasta keema ning keeta 10-15 min. Kui taim sisaldab eeterlikke õlisid, siis ei tohi  keeta alumiiniumnõus.
 

Tinktuuri võib valmistada ükskõik millisest ravimtaimest. Teda on lihtne valmistada, ta on väga kasulik ning tal on pikk säilivusaeg. Tinktuuri võib valmistada, kasutades piiritust, kuid parem on teha seda õunaäädikaga, mille ravitoime on samasugune.
Õunaäädikas kallatakse ravimtaimedele peale, nii et need oleks täielikult kaetud. Segu hoida soojas kohas umbes 2-3 nädalat ning iga päev segu loksutada hoolikalt 2 korda.
Tinktuur on tugevama ravitoimega, doseeritakse 5-15 tilka päevas, olenevalt ravimtaime liigist.
 

Hea vahend, et raviained imenduksid naha kaudu.
Vanniveele lisada  0,5 l taimekeedist või leotist.

Lõõgastavad  taimed: lavendel, leedripuu, rosmariin.
Unetuse raviks: palderjan, ebaküdoonia.

 Lapsed, kes kannatavad unetuse all: kummel, ebaküdoonia, kuna teised taimed võivad osutuda liiga tugevatoimeliseks.
 

Salvi valmistamiseks kasutatakse tavalist õli või mesilasvaha. Kuid ghii (läbikeedetud või) on parem.
Näiteks, et valmistada salv kalendulast ja ghii`st, võib keeta õied ja või koos, lisada AGNI-HOTRA tuhka, seejärel segada  ja panna anumasse.
 

Selleks kasutatakse valget riiet, marlit või vatti, mis tuleb immutada tulises taimetees. Kompress tuleb asetada võimalikult tulisena haigele kohale.
Paremad taimed kompresside jaoks on: aaloe, kalendula, teeleht, kurgirohi, kummel, majoraan.
 

Taimetee asemel kasutatakse terveid taimi, kas värskeid või kuivatatud. Kui kasutatakse värskeid taimi, siis tuleb lehed või juur panna vahetult haigele kohale. Kuivatatud taimedest tehakse vett lisades pasta ning pannakse haigele kohale. Kasulikud on lina, kaer,kapsas.
 

Kõige parem on kasutada külmpress oliivõli, päevalilleõli või mandliõli. Taimed kallatakse õliga üle ning segu pannakse klaasnõusse valguse kätte. Segu tuleb 2-3 nädala vältel loksutada korra päevas, seejärel filtreerida ning kallata ümber tumedasse klaaspudelisse Õli valmistamiseks kasutatakse ainult õisi.
 
 

TAKJAS – Sapp ja neerukivid. Suu ja kurgupõletik. Reuma. Maksatalitluse häired.
(Salv, vesileotis, vann)

KURGIROHI – Depressioon. Südame arütmia Nõrkus. Palavik. Kuiv köha. Neerupealis.(Vesileotis)

KALENDULA – Varikoossed veenilaiendid. Haavad, haavandid. Probleemne nahk, nahavähk. Pigmendilaigud. Vigastused. Mao-ja sooletalitluse häired.
(Vesileotis, salv)

KUMMEL – Mao, soolegaasid. Soolekrambid (spasmid). Higistamaajav vahend. Uriini-ja sapieritust soodustav. Põletikuvastane toime. Haavad, paised. Silmalau põletik. Hambavalu. Köha ja külmetushaigused. Menstruatsioonitsükli häired. Unetus.
(Kompress, õli, salv, vesileotis)

VÕILILL – Söögiisu äratav. Kõhukinnisus. Sapinõristust soodustav. Maksa- neeru, nahahaigused. Verd puhastav toime.
(Vesileotis, keedis, kasutatakse salatitena)

MAJORAAN – Kuiv köha, rögalahtistav. Sooletalituse häired. Lümfisõlmede põletik.
(Õli, keedis)

PIPARMÜNT – Valud maos, sooltes, südame ja maksa piirkonnas. Soodustab sapi nõristust. Vähendab iiveldustunnet ja gaaside tekkimist maos ja sooltes. Naha sügelemine. Nõgestõbi. Peavalu.
(Vesileotis, inhalatsioon)

NÕGES – Aneemia,reuma,põiepõletik,neerukivid.Vererõhk.Ainevahetushäired.
Diabeet. Ekseem. Psoriaas.
(Vesileotis)

TEELEHT – Rögalahtistav vahend kopsukatarri puhul. Verejooksu sulgemine, haudunud varbavahed. Hõõrutud, muljutud või põletatud kohad. Haavandtõbi. (Vesileotis, siirup, värske taimeleht)

SALVEI – Hingamisteede haigused. Suu-ja kurguhaigused. Suukoopa põletik. hambavalud.
(Vesileotis, inhalatsioon, hambapasta)

KÖÖMNED – Seedeelundite tegevuse ergutamine. Soolegaaside vähendamine. Kuiv köha. Astma. Röga. Pneumoonia.
(Vesileotis, õli, siirup)
 

AGNI-HOTRA tuhka lisada teele umbes 1 tl. klaasi vee kohta. Vannivette umbes 2 spl.  Kõige efektiivsem toime AGNI-HOTRA  tuhal siis kui ta on 1 päev vana.