<> 


 TÜRGI REISIMULJED

2 -16 oktoober 2004

 

Juba aastaid korraldab ühing "Tselõi Mir", keskusega Sankt Peterburgis ja Eestis "Terviklik Maailm" kultuurilis-esoteerilisi tuure "Tundmatutele maadele". Selliste rännakute eesmärgiks on olnud tutvumine meist endist erinevate rahvaste ajaloo, kultuuri ja kommetega, samuti iidsete pühapaikadega ja unikaalsete looduslike vaatamisväärsustega. Sellisel viisil on juba mitmeid kordi läbitud eri marsruutidel nii Eestit, Leedut, Ukrainat kui ka Türgit. Seekord otsustati suunata oma tähelepanu sufidega seotud pühapaikadele Türgis.

Sufide Pühapaigad – nii oli siis pealkirjastatud see reis. See oli meie eesmärk. Õnneks suutsime näha ja kogeda palju, palju rohkemat. Reisist osavõtjaid oli kokku 21 inimest, neljast erinevast riigist – Venemaalt, Ukrainast, Leedust ja Eestist. Läbisime väikese mugava bussiga üle 4000 kilomeetri.

Reisile asudes lootsin läbi oma kogemuste sügavamalt tajuda seda maad, rahvast ja nende usku. Loomulikult soovisin paremini mõista sufide filosoofiat ja nende eesmärke. On ju endalgi sufide pöörleva meditatsiooni korduvaid kogemusi olemas. Puht inimlikult lootsin veel pikendada oma suve ja taas kohtuda vanade sõprade ja tuttavatega. Enamus reisiseltskonnast olid omavahel tuttavad.

Rännates läbi Türgimaa, külastasime ühtlasi meie marsruudile jäävaid antiik maailma varemeis linnu – Afrodisiast, Hierapolist, Asklepeionit ja Pergamoni. Veel õnnestus meil külastada ajaloo ja arheoloogia muuseume Antalias ja Ankaras, kus oli kajastatud absoluutselt kogu inimkonna ajalugu sellel territooriumil. Samuti tutvusime põhjalikumalt islami kultuuri, kunsti ja religiooniga. Külastasime ligi kahtekümmet erinevat islami pühakoda, muuseumi ja matmispaika. Nautisime veeprotseduure termilistes allikates Pamukkales ja teist korda Kiršeheris, kus hotellis sees asus looduslik termiline bassein. Kogesime türgi sauna mõnusid Ankaras, koos massaaži ja puhtaks pesemisega. Sattusime Ankaras Türgi riigi 80. aastapäeva tähistavale pidulikule marsile ja kontserdile. Samuti proovisime ära vesipiibu Istanbulis. Programm oli sedavõrd tihe ja sisukas, et eriti peale magamise millekski muuks aega ei jäänud. Praktiliselt igal õhtul ootas meid uus linn ja hotell, koos rikkaliku rootsi laua ja maitseelamustega.

 Saabusime Antaliasse 2. oktoobri pärastlõunal. Sukeldusime soolasesse Vahemerre niipea, kui olime asjad hotelli paigutanud  ja sisenesime sellesse imepärasesse sooja, lõhnavasse ja värviküllasesse maailma, mida nimetatakse Türgiks. Päike, soojus, õitsvad aiad ja maitsete ning lõhnade üliküllus, avas ka minu tunded ja mul oli kerge tunda armastust selle maa ja rahva vastu. Ja see maa ja inimesed vastasid samaga. Türgi on salapärane maa ja kohe alguses oli tunda, et neid saladusi ei saa avastada muuseas, mõõda minnes.Ma vast ei hakka kirjeldama täpselt meie reisi marsruuti, pigem tahaksin lühidalt tutvustada neid maailmu, mida nägime.

Läbi sajandite on sellel territooriumil olnud väga palju erinevate kultuuride mõjusid. Ja kõik need erinevad kultuurid on sinna jätnud midagi endast ja oma väärtushinnangutest. Jäädvustatud on seda, mis on olnud neile püha. Antiikses maailmas torkab silma, et inimesed samastasid end jumalatega. Nende templid on suursugused ja täis kunstiväärtusi. Samavõrd kaunid ja suursugused, on ka nende elamud, raamatukogud, saunad, amfiteatrid, tänavad. On näha, et inimese keha, ilu ja naudingud ei olnud tabu vaid igavene inspiratsiooni ja loomingu allikas. Ilu ja kaunid kunstid olid väärtused, mida eksponeeriti. Liikudes nüüd läbi nende varemete, ei ole see ilu kuhugi kadunud. Aeg on jätnud oma kordumatu jälje nendele linnadele. Tulemuseks on väga suur kunst, kus ühinenud on loomine ja häving, nende ühendus rõhutab veelgi rohkem just neid väärtusi, mis on jäänud ajas muutumatuks. Ja see kõik liigub kuskilt igavikust ja mõjutab meid tänapäevani. Nende erinevate komponentide koosmõju, viis ka mind mõtisklusteni, milliseid väärtusi minu elus, aeg, oma muutustega, võib vaid  rõhutada ja kaunistada.

Sõites läbi Türgimaa, sisenesime samaaegselt saladuslikku islami maailma. Kõik, mis on seotud selle religiooniga, on mulle olnud äärmiselt tähenduslik ja huvitav. Oma õpingute ajal, me eriti ei käsitlenud islami kultuuri ja kunsti. Olin tutvunud vaid Hagia Sofia arhidektuuriliste jooniste ja algsete sisevaadetega, samuti  paari kauni Koraaniga. Hagia Sofia on algselt bütsantslaste poolt ehitatud 3-lööviline kuppelbasiilika ja minaretid on palju hilisemad ehitised. Ta esineb kunstiajaloos rohkem näitena, kuidas üks suurepärane ristiusu kirik on ära rikutud.  See oli tõepoolest võrdlemisi veider, aga samas ka huvitav vaatepilt, kus kahe suure usundi väljendusvahendid omavahel kattusid. Seega, tegelikult islami kunsti ma näinud ei olnud.  Selles kunstis on inimese kujutamine tabu. Kõik on äärmiselt salapärane ja väljendatud läbi sümboolika. Araabia kalligraafia - see on üldse ime. Need ei ole lihtsalt tähed vaid ilmselgelt šiffer, veel millessegi. Mulle hakkas see salapära vähehaaval avanema, kui meenutati, et neil on kuukalender. Kuu on loomulikult vägagi salapärane tegelane. Miskipärast kõik minu tunded ja mõistmised, seotud selle religiooniga, vihjavad sellele, et nad jumaldavad naist ja seksuaalset ekstaasi ja üritavad seda muuta jumalikuks. Lihtsalt kõik märgid ja sümboolika räägivad mulle nii. Eriti on see tunnetatav sufide sümboolikas. Kindlasti ei soovi ma oma arusaamiste ja mõistmistega kedagi solvata.

Islami pühakodades, meie mõistes nende sümboolne altar, suundub astmeliselt sügavikku ja on ehitatud  suunaga Mekka. Naistel on pühakojas eraldi paik. Mõningates kohtades on nad tõstetud teisele korrusele, rõdule, kus on ilmselgelt ülevaatlikum ja avaram vaade. Ja miks nad ikkagi varjavad oma naisi? Selge ju, et varjatakse tavaliselt seda, mis on eriti väärtuslik. Tavaline naine võib-olla ei ole veel jumalanna, aga ta on millegi sümbol, mis on neile püha, ja neid tuleb kaitsta ja hoida. Veel, vaadake, mida nad kannavad sümboolselt oma peas. Eriti märgatav on see pühakodades, muuseumides, kus asetsevad sarkofaagid. Mida suuremad pühakud, seda jämedamad turbanid ja kõrgemale tõusev kese. Mida nad justnagu pakuksid oma jumalale? Näen siin ilmselget fallose sümboolikat või vihjet kundalini energia äratamisele. Samuti on palju kuusirbi sümboolikat, mis on asetatud ava ülespoole. Kahjuks, kuna ise ei pildistanud on selle kohast fotomaterjali vähevõitu. Naised taas varjavad ennast, oma juukseid, keha, osad oma suud. Ja nende positsioonid üldse selles religioonis, on palju tagasihoidlikumad. Tegelikult neil on väga raske religioosset  "karjääri " teha.

Kõige sügavamad muljed olid mul Mevlana muuseumis. See asub linnas Konya, mida peetakse sufide vaimseks keskuseks. Õnneks sattusime seekord Türgimaale ramadaani ajal nii et mitmes kohas oli võimalik jälgida selle pühaga seotud ettevõtmisi. Eriti meeldejäävad olid pühad palvused Konyas. On tunda, et usk ei ole nende jaoks pelgalt kombetäitmine vaid sügavalt  juurdunud elu ja maailma käsitlus. Araabia keeles ramadaan, pärsia keeles ramasaan - on paastukuu, kus päeval ei sööda, aga põõrdutakse tavalisest rohkem oma Jumala poole.  Kuna nad arvestavad oma pühasid kuukalendri järgi, siis on see püha igal aastal eri ajal.

Püha sufi Mevlana on öelnud : "According to our belief, man has been created with love in order to love. All loves are a bridge to Divine love. Yes, thouse who have not had the taste of it do not know!" ... Tõlkes - "Meie uskumuste järgi, inimene on loodud armastusega ja armastama. Kõik armastused on sillad Jumaliku armastuseni. Ja need, kes ei ole kogenud seda maitset, ei tea !..." Nii et kõige tähtsam ,mida me ka ei teeks,  on tunda armastust, kuni areneme jumaliku armastuseni.

Minu maailm avardus ilmselgelt selle rännaku ajal. Hakkasin sügavamalt mõistma islami maailma ja läbi selle mõningaid nüansse oma minevikust. Sufide maailm oma sallivusega ja aktsendiga armastusele muutus minu jaoks veelgi sümpaatsemaks. Kahju oli ainult sellest, et päikese käes peesitamiseks ja lihtsalt rannas vedelemiseks meil  aega ei jatkunud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et see maa on oma vaatamisväärsuste poolest lõputu ja meie nägime sellest vaid murdosa. Mul on huvi sinna kindlasti tagasi põõrduda.

Suured tänud Türgile, neile, kes osalesid minu mandalas ja loomulikult organisaatoritele!

Ja soovitan soojalt rännata oma kogemuste otsingutele.

 

 Haja

 

Reisipildid Kristalt

 

Artikli fotol,  pöörlevate Sufide müstiline Sema tseremoonia, mis kirjeldab inimese spirituaalset rännakut, tema kasvu läbi armastuse ja sulandumist  Jumalaga.